Kalendripühade toidud
Setomaal on palju olulisi pühi ja toite, mis on seotud kindla pühaga või perioodiga.
Seitse päeva enne suurt paastu algas võinädal ehk maasenits (ka maaslenits, maaselits). Sel nädalal võis piimatoite veel süüa, kuid liha enam mitte. Võinädala pühapäeval oli kombeks ahjus süte peal pärmitainast pliine küpsetada. 22. märtsil on tsirgupäiv. Usuti, et sel päeval pööravad 40 lindu noka suve poole. Selleks küpsetati 40 linnukujulist kakukest (vatsk) ja viidi välja haoriida peale.
Ülestõusmispüha (lihavõõdõh) lauale pandi keedetud mune, mis Setomaal värviti enamasti punaseks. Rohkesti tehti piimatoite: magusat kohupiima ja kohupiimapirukaid. Enamasti oli laual sealiha, sageli ka munapuder. Suvistepüha toidud on kollaseks värvitud munad, sõir ja munakook.
Jaanipäev langeb setodel paastuajale (7.07). Seetõttu söödi sel ajal palju kaljapõhiseid külmsuppe. Siiski on kohati valmistatud piimatoite, eelkõige sõira, aga ka munatoite: munakooki ja keedumuna. Peetripäeva (12.07) ja päätnitsapäeva (juuli viimane reede) kõige tähtsam pühadetoit oli samuti sõir.
19. augustil peetakse paasapäeva, mil tähistatakse uue saagi valmimist. Paasapäeval söödi õunu ja õunapirukaid, kohupiimakooki ja leiba meega. 28. augustil peetava suure maarjapäeva tähistamiseks valmistati tavalisi peotoite: vatsku, saia, pirukaid, sõira ja kisselli.
Mihklipäevaks veristati lammas ning algas lihasöömise aeg, piimatoite söödi nüüd vähem. Kombeks oli küpsetada pirukat, ka koduõlu oli mihklipäeva pidulaual. Talsipühadeks tapeti siga, tehti sülti, pasteeti, verivorsti ja verikäkke, samuti valget saia, pirukaid ja koduõlut.