Piimatoidud

Piim on Setomal olnud väga oluline tooraine. Rõõska piima anti peamiselt lastele ning kasutati hautatud teraviljatoitudes ja saiatainas. Tähtsal kohal on olnud hapupiim, mida eelistasid juua vanemad inimesed. Suvel tarvitati hapupiima ka külmsuppides. Tehti ka võid, kuid varasemal ajal oli või luksuskaup, mida tarvitati suurte pühade ajal. Muul ajal hoiti võid tünnis kuivsoolas või soolvees.

Kõige tähtsam piimatoode on olnud kohupiim, sest see säilib kaua. Talveks pandi kohupiim tünni soola. Soolatud kohupiim oli igapäevatoit, kuhu lisati mõni lusikatäis vett või piima. Seda võeti kausist lusikaga põhitoidu, peamiselt kartulite kõrvale.

Ka külla mines võeti kaasa kohupiima: ports kohupiima segati veidikese hapukoorega ja pandi savikaussi, sellele määriti paks kiht võid. Kui värsket kohupiima polnud võtta, kasutati selleski roas soolatud kohupiima. Kohupiim võiga on olnud rituaalne pulmatoit: liua peale, või sisse, on asetatud noorpaarile kingituseks mõeldud münte. Kohupiima viidi ka kirikusse õnnistamiseks ja loomulikult on see Setomaa tunnustoidu ‒ sõira ‒ peamine koostisaine.