Paastutoidud

Setomaa on aastasadu kuulunud õigeusu kiriku kultuuriruumi ja paastumine on olnud setode tavaline elu osa. Aastas oli neli pikka paastu, sh seitsmenädalane lihavõttepaast ja kuuenädalane jõulu- ehk talsipaast. Ka nädala sees olid paastupäevad: esmaspäev, kolmapäev ja reede.

Seetõttu on Seto köögis palju toite, mis ei sisalda liha, piimatooteid ja mune. Mõne paastu alguses, aga ka näiteks suvise peetripaastu ajal, olid piimatooted siiski lubatud.

Paastuajal on setod toiduks tarvitanud rohkelt kartulit, kapsast, naerist, mustrõigast, leiba, tangaineid, seeni ja kaunvilju. Suvisel ajal olid tavaline paastutoit suulliim (külmsupp). Paastuajal tehti seda taari ehk kaljaga, sageli lisati ainult rohelist sibulat. Piima asemel tarbiti valguallikana kanepipiima, loomse rasva, sealhulgas või asemel toiduõli: enamasti linaseemne-, kanepi- ja päevalilleõli (poslamasla). Palju söödi kama, mis paastuajal segati toiduõliga ja söödi keedukartulite kõrvale. Omapärane paasturoog on taarikapsta: kaljaleeme sisse segatakse hapukapsas ja keedetud naeri- või peeditükid.