Tatar
Tatar on Setomaal, õigupoolest kogu Eestis, vana kultuurtaim. On teada, et 1930. aastatel kasvatati tatart Lõuna-Eestis peaaegu igas talus. Eriti levinud oli tatrakasvatus Setomaal. Nõukogude ajal tatrakasvatus Eestis, sh Setomaal, katkes ja sööma hakati idas kasvatatud tatart.
Tatrik, nagu teda Setomaal kutsutakse, on rabarberi ja hapu oblika sugulane ning sarnaneb ka välimuselt mõneti hapu oblikaga. Ta eelistab happelisi muldi ja soojust, just sellepärast kasvatatakse tatart enam Lõuna-Eestis.
Ehkki meie toidulaual tuntakse enim tatraputru, on tatra tarvitusvõimalused palju suuremad. Toortatratangu saab lisada hautistele ja smuutidele.
Nagu naabrid Venemaal on ka setod valmistanud tatrajahust pannkooke ehk pliine; nisu- ja tatrajahust pliine tehti eelkõige pidupäevadel. Eriline hõrgutis on puuahjus hautatud tatrapuder, mida ei saa keedetud pudruga võrreldagi. Setod ise on öelnud, et tatrikusuurmist sai kõkõ paremp pudõr. Setod on tatraputru hautanud ka piimaga.