Peotoidud

Vanasti oli kõige tähtsam pidu pulmad ehk saaja’. Söök võeti ise kaasa, enamasti oligi kingiks toidukraam: küpsetised, liha, tangud, jahu, õlu. Vanema aja pulmasöök oli kapsasupp, peenest jahust sai ja tangu- või jahupuder. Alati oli laual rukkipüülist tehtud ümmargune leivapäts, sool ning võikihiga kaetud taldrikutäis kohupiima (võiukohopiim), millesse pulmalised münte panid.

Matuseroog oli kutja, mis valmistati hautatud hernestest ja meest, hilisemal ajal riisist ja meest, mõnel pool lisati rosinaid. Peielaual olid kalasült ja kaerakile (kiisla), mida söödi magusa suhkruleeme või piimaga.

Pidudeks, talguteks ja külakostiks küpsetati pirukaid. Täidiseks pandi keedukartuleid või kohupiima, vahel lisati liha, kala, tangu või sibulat.

Talvine pidusöök olid nisu- või tatrajahust pliinid, mida küpsetati ahjus pliiniraual. Suvisel ajal on tehtud munatoite: ahjus küpsetatud munaputru ja munakooki ehk biskviidilaadset kooki. Sügistalvel tehti pidusöögiks lihatoite, eriti sülti.

Kõige tuntum seto pidutoit on olnud sõir. Seda on valmistatud kõikvõimalikel pidulikel puhkudel. Sõir on tänapäevani seto pidulaual au sees.